2. ülesanne

Teadmisjuhtimise eesmärk on õpetada nii faktiteadmiste kvantitatiivse suurendamise kui ka kvalitatiivse arendamise ja rakendamise oskusi ja pädevusi.

Tedlaste definitsioonidest tuli välja, et teadmisjuhtimine:

• on ettevõtte kollektiivse kogemuse haaramise protsess
• sisaldab kättesaadavate ja nõutavate teadmiste analüüsi, tegevuste kontrolli
• on teadmiste süstematiseerimine, selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ja kasutamine
• julgustab innovatsioone ja suurendab väärtusti kollektiivis
• on kollektiivsete teadmiste tulemuslik ja tõhus ülesehitamine ning kasutamine.

Teadmisjuhtimise juures on olulisel kohal:

Faktid - saab avastada üksnes teoreetiliste teadmiste vahendusel

Andmed - mida saab koguda

Informatsioon - sõnum, mille eesmärgiks on pälvida toetus kogu kollektiivis. Info peab põhinema tõsiasjadel, motiveerima.

Teadmised - inimese arusaamine teha midagi tuttavlikku, informatsioon mis on organiseeritud ja analüüsitud, organiseeritud informatsioon probleemi sobivaks lahendamiseks.

Teadmisi on uurinud paljud teadlased (Ortmann, Tobin, Awad)  ja nad nimetavad teadmiste hierarhia tipus olevat elementi tarkuseks.

Oluline on teada, et on varjatud (subjektiivsed) ja avatud (objektiivsed) teadmised. Kollektiivis tuleks suuremat rõhku panna avatud teadmistele, mis on kõigile kättesaadavad ning säilivad ka pärast töötaja lahkumist.

Infojuhtimine ja teadmusjuhtimine on omavahel tihedalt seotud, sest pidevalt peab toimuma info liikumine, täiendamine, andmete ja faktide analüüs ning säilitamine, mille tulemuseks oleksid teadmised.

Autori soovituseks on, et kollektiivis tuleks rohkem juhtida tähelepanu sellele, et kõik saaksid oma arvamust avaldada, saaksid pidevalt infot kollektiivis toimuvast, et tunneksid ennast vajalikuna. Olulised teadmised tuleks säilitada nii, et nad oleksid kättesaadavad ka pärast mõne töötaja lahkumist.  

Järeldustele jõudmiseks kasutab autor erinevate teadlaste arvamusi ning võrdleb neid ja toob välja olulisemad märksõnad ning selgitused.

Kasutatud allikas:

I. Liiv, E. Kalle (2005) Teadmusjuhtimine

1.ülesanne

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus
Teadmusjuhtimise mõiste osas ollakse erinevatel seisukohtadel. Teadmusjuhtimise mõiste on kasutuses olnud veidi üle 30 aasta ning seda seostatakse Karl Wiigi nimega.
Minu arvates on Nonaka ja Takeuchi toonud teadmusjuhtimise mõistes hästi  välja, et teadmusjuhtimist saab vaadelda kui strateegiat, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis ning luuakse uut teadmust, mida jagatakse organisatsiooni liikmetega ning rakendatakse edukaks toimiseks.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

• 1959 – Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker)
• 1966 – Michael Polyani tutvustas termineid väljendatavad (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge)
• 1986 – Rootsi teadmusjuhtimise pioneer Karl-Erik Sveiby publitseeris koos Tom  Lloydiga The Know-How Company. 
• 1991.aastal määrati Leif Edvinsson Skandia intellektuaalse kapitali asepresidendiks, esimene ametikoht, mis oli otseselt seotud teadmusjuhtimisega
• 1991.aastal avaldas Ikujiro Nonaka Harvard Business Review-s artikli ‘knowledgecreating company’, mille põhjal ta avaldas hiljem koos Hirotaka Takeuchi’ga samanimelise raamatu (1995).
• 1993.aastal ilmus Tom Stewart’i artikliteseeria ajakirjas Fortune – ‘Intellectual capital: your company’s most valuable asset’ , mis aitas tõsta teadlikkust teadmusjuhtimisest
• 1995 korraldati esimene konverents Ameerika Ühendriikides, 1996 Euroopas

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme etappi:

1. etapp - oli seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Leiti, et intranetti saab edukalt kasutada organisatsioonisiseste teadmiste jagamiseks, mille peamiseks eesmärgiks oli tehnoloogia kasutamine teadmiste jagamise soodustamiseks.

2. etapp -  Sellel arenguetapil kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja 

„vaiketeadmised“. Peamine eesmärk oli muuta firma õppivaks organisatsiooniks, oluline märksõna „praktikakogukonnad“ (communities of practice) - inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

3. etapp - tunnetati otsisüsteemide loomise olulisust. Märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja 

taksonoomiad.

Teoreetikud lisasid veel 4. etapi - tunnetatakse organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisust.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on seotud mitmete valdkondadega: 

• Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli
• Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises
• Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise, eetikaga, jne.

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

Mõlemaid mõisteid on defineeritud väga erinevalt.

Teadmiste tüpoloogia

Traditsiooniline teadmiste püramiid

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina

hierarhias:

• Andmed (Data) - informatsiooni koostisosad, mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks, sümbolid, mis võivad kasulikud või kasutud.
• Informatsioon (Information) - andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jne. kohta, mis on töödeldud nii, et nad sobivad kasutamiseks, mis omakorda võivad olla kasulikud, kuid ei pruugi.
• Teadmised (Knowledge) - tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu, mida võib jaotada väljendatavateks ja vaiketeadmisteks. See on ka andmete ja informatsiooni kasutamine, mille eesmärk on olla kasulik.
• Teadmus/tarkus (Wisdom) - teadmised, millegi kohta (kogumina). Hinnatud arusaamine - kognitiivne ja analüütiline, milles sünteesitakse teadmisi eelnevate teadmiste alusel. Erinevus arusaamise ja teadmiste vahel on erinevus õppimise ja meeldejätmise vahel.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

• Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) - äriprotsessid, mille tulemusel on saavutatud teatud eesmärgid
• Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) - koosneb dokumentidest, kirjetest, illustreerivast materjalist, videodest, e-mailide kogumist, viidetest andmebaasidele, kogutud kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldustest, strateegiate ja edulugude kirjeldustest.
• Praktikakogukonnad (Communities of Practice) - jagatakse teadmisi ja kogemusi, liikmed õpivad üksteiselt ja arenevad isiklikult ja professionaalselt, oluline iga liikme teadmiste suurenemine.

Kasutatud allikas: õppejõu konspekt.